DIGIKORISTUS 5.PÄEV

Vaata üle telefoni rakendused – kas kõik äpid, mille oled allalaadinud, on vajalikud? Need võtavad mäluruumi ja muudavad telefoni ebaturvalisemaks, sest annad ligipääsu enda andmetele. Kontrolli üle paigaldatud rakenduste õigused telefonis: Seaded – Rakendused – vali rakendus – Load. Eemalda need load, mida sa ei soovi anda või tunduvad üleliigsed. Kas äpp peab töötamiseks saama ligipääsu su asukohale, kontaktidele, kaamerale? Vajadusel saad anda ligipääsu ainult rakenduse töötamise ajaks.

Enamik rakendusi kogub vähem või rohkem teavet sinu nutiseadme sisu või sinu liikumisharjumuste kohta. Kui oled rakenduse kasutamiseks konto loonud, tasub esmalt kustutada konto ja alles siis eemaldada seadmest ka äpp.

Kontrolli üle, kui turvalised on sinu seadmed. Kas su nutitelefonil ja arvutil on parool, et võõrad su asjadele ligi ei pääse? Ekraaniluku saad lisada seadme seadete alt. Kõige turvalisem telefoni ekraanilukk on sõrmejäljelugeja, seejärel korralik numbritest ja tähtedest koosnev parool ning kõige ebaturvalisem lihtne muster. Pead paroole ja mustreid ka aeg-ajalt uuendama.

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

Interneti üks suurimaid energiatarbijaid on videopildi edastamine, eri hinnangutel tarbib kuni 80% võrgu andmemahust ära liikuv pilt – videodest koosolekute kuni arvutimängudeni. Mida suurem on video osakaal rakenduses, seda suurem on ka selle süsinikuheide. Suurim süsinikujalajälg on voogedastusplatvormidel nagu Netflix, seejärel tulevad Youtube, TikTok, Instagram ning väikseim jalajälg nendest on Facebookil. YouTube'is mõne kõige vaadatuma muusikavideo miljarditele vaatamistele on kokku kulunud energiat samas mahus kui kulutavad paar tuhat läänelikku majapidamist aasta jooksul. Videopilti tasuks tarbida mõistlikult ja mõttega, mitte lasta “tapeedina” taustal joosta.

 

e-õppepäev

30.01.23

 

1.      Valisid tänaseks ühe spordiala või liikumisviisi (õpetajale öeldud tegevus).

2.      Tee valitud tegevust 60 minutit. Võid ise valida, kas teed seda õues või siseruumis.

3.      Tee oma tegevusest video, mille pikkus on 1 minut.

4.      Alusta oma kirjaliku tööga. Töö tuleb luua arvutis (Microsoft Word või Google Drive). Oma töö loomisel kasuta Rakvere Põhikooli kirjalike tööde vormistamise juhendit. See asub siin: https://www.rakverepk.ee/sites/default/files/dokumendid/kirjalike_toode_vormistamise_juhend_2017.pdf

5.      Tee oma valitud spordialast/liikumisviisist ülevaade. Seal peab olema info järgmiste teemade kohta:

·         Spordiala ajalugu

·         Miks sa valisid just selle spordiala?

·         Kaua sa selle spordialaga tegelenud oled?

·         Kas soovitaksid seda spordiala ka teistele? Miks?

Kirjaliku töö pikkus peab olema vähemalt 5000 tähemärki.

6.      Saada oma kirjalik töö koos videoga õpetaja Eve Rajale (everaja@rakverepk.ee) ja klassijuhatajale. Töö peab õpetajani jõudma 30.01.23 hiljemalt kell 18.00.

Meeldetuletus: Simo valis uisutamise, Mariann kõndimise

 

 DIGIKORISTUS 4. PÄEV

Võta ette failide sorteerimine – mõtle mitmes nutiseadmes asuvad kõik sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad, on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks infot või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi alles jäävaid faile süsteemselt kaustadesse jagada tegevuste või aastanumbrite järgi.

Leia üles kõige digiprügisem nurgake – kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta alustuseks sorteerimiseks ette Allalaadimiste (Downloads) kaust või Töölaud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata udused ja korduvad fotod ja videod.

Valimatult kõigi failide säilitamine viib lõpuks selleni, et seadme mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvakettal). Telefon või arvuti võib puruneda või ära kaduda ning siis on fotod võib olla igaveseks läinud.

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

Igaühel meist on olemas digitaalne jalajälg. Digitaalse jalajälje hulka kuuluvad kõik meie tegevused internetis, nii arvutis, telefonis või hoopis nutiteleviisoris. Sisse- ja väljalogimised, postitused, kirjavahetus, aga ka ostud kaupluses ja suvaliste veebilehekülgede külastamine – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot selle kohta, kus ja mida me teeme. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, aga kui me neid ise jagamiseks levitame, siis on see aktiivne digitaalne jalajälg. Aktiivse jalajälje suurust saame ise vähendada, passiivset enamasti mitte.

 DIGIKORISTUS 3.PÄEV

Otsi sahtlitest üles enda pere seisma jäänud vanad või katkised telefonid, tahvelarvutid, sülearvutid või lauaarvuti osad. Vaata www.kuhuviia.ee, kuhu need toimetada ning vii ära kampaanianädala lõpuks. Kasutatud telefone võtavad vastu jäätmejaamad, sideoperaatorite esindused nagu näiteks Telia ja väikeelektroonika kogumiskastid suurtes kaubanduskeskustes. Mine seadet ära viima näiteks jalutuskäigul või autoga muid asjatoimetusi tehes.

Kui võimalik, siis enne seadmest vabanemist kontrolli kindlasti, et telefonist on kõik sinu failid, andmed ja kontaktid kustutatud ning veebikontodest välja logitud.

Seadmete remontimise ja lammutamisse viimisega vähendame elektroonikajäätmete keskkonnajälge ning välistame võimaluse, et need läbi prügilasse sattudes keskkonda reostaksid. Elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike materjalide, näiteks haruldaste muldmetallide kaevandamine ja töötlemine omab väga suurt negatiivset keskkonnamõju. Seda kahju aitab korvata nende materjalide eraldamine katkistest seadmetest ja taaskasutamine.

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

Nutitelefoni elutsükli mõjust on 80% seotud selle tootmisega, samas saab enamuse materjalidest uuesti kasutusse võtta. Nutiseadmete tootmiseks kaevandatakse ja töödeldakse keskkonnareostuse hinnaga kuni 60 erinevat metalli, sealhulgas haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse sinu telefoni ja arvuti peaaegu kõigis osades. Paljud elektroonikatoodete materjalidest on taaskasutatavad, aga samas ka mürgised, seepärast ei tasuks elektroonikat olmeprügisse visata ega koju seisma jätta.

 DIGIKORISTUS 2.PÄEV

Mõtle, milliseid hoiustamis- ja jagamisteenuseid oled kasutanud – näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud failid, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Kui palju on sul topelt samu fotosid nii sinu seadmes kui ka pilves?

Proovi meelde tuletada ka keskkonnad, mida sa enam ei kasuta ja kontrolli, kas need on tühjad. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid ebaturvaliselt internetiavarustesse laiali.

Hea harjumus on fotode jagamisel kokku leppida lühike tähtaeg, kui kaua fotod kaustas on ning valitud kuupäeval need eemaldada.

Pilveteenuste kasutamine on energiamahukam kui lihtsalt failide enda arvutis hoidmine, kuna pilveteenustes tehakse failidele varukoopiaid. Samuti võtab nende üles-alla laadimine energiat ning faile hoitakse pidevas valmisoleku olukorras, et need oleks kiiresti kättesaadavad.

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

Suured andmekeskused tarbivad näiteks Euroopas eri hinnangutel 2-3% terve Euroopa Liidu aastasest elektrienergia vajadusest. Pilvetehnoloogiad on küll energiasäästlikumad ja odavamad kui varasemad tehnoloogiad, kuid meie käitumisharjumus salvestada ja tarbida järjest rohkem ja aina parema kvaliteediga, kipuvad seda edu nullima.

 DIGIKORISTUS 1.PÄEV

Tänane ülesanne:

va ebavajalik uudiskiri ja otsi algusest või lõpust üles link „Unsubscribe“, „Loobu uudiskirjast“ või „Ma ei soovi enam e-kirju saada“. Kui meililistist loobumiseks linki ei leia, palu listihaldajal end eemaldada. Vaata ka e-postkasti prügikasti, sealt leiad juba kustutatud tüütud reklaamkirjad üles, et neist loobuda.

Rohkem ruumi võtavad postkastis manustega kirjad, eriti fotod, filtreeri need välja, sorteeri ja võimalusel kustuta. E-postkastides leiad menüüst välja, kus saab otsinguvalikutes valida „sisaldab manust“ või „reasta suuruse järgi“. Käi läbi nii saadetud kui ka saabunud kirjade kaust. Otsingu kaudu leiad märksõnadega üles vanad reklaamid, uudis- ja infokirjad, jne, mille saad korraga ära kustutada. Lõpuks tühjenda ka oma prügikast.

Kui sulle tulevad e-kirjadena tüütud sotsiaalmeedia kontode teavitused, siis tühista nende saatmine. Facebooki ja Instagrami e-kirja teavitused saab välja lülitada: Sätted – Teated – Teavituste seaded või Settings – Notifications.

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

E-kirjade saatmisel on samuti keskkonnamõju – saates ühe aasta jooksul palju suurte manustega kirju ja jättes need postkasti alatiseks alles, võrdub see iga aasta autosõiduga ühest Eesti otsast teise. 2022. aastal saadeti maailmas ühes päevas üle 330 miljardi

e-kirja, neist avati vähem kui 20%. E-postkastide sisusid hoiustatakse serveriruumides või hiigelsuurtes andmekeskustes, mille toite- ja jahutussüsteemid tarbivad pidevalt energiat.

 E-ÕPPEPÄEV 30.01.23

30.01.23 sa koolimajja ei tule. Sinu õppepäev toimub kodus ehk on e-õpe. Ekoolis on juhend, mida sa sel päeval tegema pead. Ära unusta oma videot ja kirjalikku tööd õpetajale saata. 

Töö tuleb saata õpetaja Eve Rajale ja klassijuhatajale 30.01.23 kella 18.00ks. 

 DIGIKORISTUS 2023

23.01.23-29.01.23 on võimalus osa võtta digikoristuse nädalast. 

Rohkem infot leiad siit: https://www.tartuloodusmaja.ee/digikoristusnadal2023/

 KEHALINE KASVATUS

Sellest nädalast algavad suusatunnid. 

Vaata kodus üle oma suusavarustus. Võta õuetunni jaoks kaasa sobivad riided (paksud püksid, soe jope, müts, kindad jne).

PLANETAARIUM

20.jaanuaril tuleb meile kooli külla taas Planetaarium. Meie vaatame programmi Inimkood. Programm toimub 5.tunni ajal ehk 12.55-13.30.

Too klassijuhataja kätte osalustasu 4 EUR. 

Täpsem info: https://drive.google.com/file/d/1e9HavXItZsB1-QpgvyBkT5guxniqYkz0/view